Friday, 22 May 2009

Aktuaalne Alex

"I'm in love with a fairitaile..." Alexander Rybak eesti keeles siiski Rõbak, selle aasta põlatud (minu poolt) Eurovisiooni võitja. Finaali õhtul juhtusin olema ema juures ja kui lapsed olid magama läinud, siis oli just piisavalt igav, et Eurovisiooni vaadata. Vastu pidasin täpselt 5 esimest esitajat. Siis tundsin, et kui ma jätkan, siis olen varsti nii ärritunud, et ei suuda enam uinuda. Muusika on minu jaoks südame asi ja tekitab hea esituse puhul alati külmavärinaid ja sama kergesti tuleb halva esituse korral ärritus. Muusika on minu kirg ja kire puhul on kõik tunded lubatud. Samuti tekitas minu puhul põlastust Marko Reikopi kommentaar pärast Prantsusmaa esindaja Patricia Kaasi esitust. Reikop nimetas eelpoolmainitud (kelle muusikast ma üldiselt lugu pean, välja arvatud katastroofiline eurolaul) üheks tähtsamaks Prantsusmaa kultuuri esindajaks Euroopas. Tule taevas appi! See poolsakslasest pop-chansonilauljatar on Prantsusmaal peaaegu et põlatud.
Kirjutama sundis mind rohkem konkursi võitja, kellega tutvusin alles mintu päeva hiljem. Tegemist on valgevene päritoluga norrakaga, kes osales üritusel omaloodud lauluga, mis vastas väga hästi eurolaulu nõuetele ja kõlas, esitusmaale sobivalt, slaavilikult. Ja nagu üks korralik võidulaul - kummitab see mind (ja kahtlemata palju teisigi) pidevalt:)))
Ja nüüd olen siis sealmaal, et öelda, mis mind kirjutama sundis - poiss on absoluutne sarm , võluv ja nii nunnu. Ei ole just minu moodi, selliseid sönu kirjapidis kasutada, aga ma ei saa seda ütlemata jätta, siia just need sönad sobivad. Vaadake ise!


Ja siis see vanem lugu, mille ta samuti ise tegi :

Wednesday, 20 May 2009

Erilise loo jätk


Viimased u 10 päeva on lind vahetpidamata minu ratta korvis haudunud, seega olen vaid korra pääsenud pildistama nüüdseks juba 4 muna. pildi kvaliteet on telefoni väikesest pikslitearvust tingituna kehva. Helistasin ka nn. Soome linnukaitseliitu, soovisin vaid teada, kas on mingi moodus, kuidas ma ikkagi oma ratast kasutada saaks. Teisel pool telefoni oli kahjuks tüüpiline emotsioonitu ja sönatu soomlane. Sain teada, et mistahes linnu pesitsemise häirimine on seadusega keelatud. Ei tea miks näiteks lindudele pole seadust, mis keelaks neil mistahes moel inimeste liiklemine häirimist? Ornitoloogilt sain veel teada, vägisi sönu tal suust tirides, et selline juhtum on harv ja arvatavasti jätaks lind pesa, kui ma üritaks seda kusagile kolida. See pole ka minu kavatsus, seega - rattatu veel u 3-4 nädalaks.

Saturday, 9 May 2009

Tõeliselt eriline lugu

Elan Helsingis, kesklinnast mitte kaugel, tavalises uues elamurajoonis korrusmajade ja vaiksemat tüüpi autoteedega. Meie maja asub pikas rodus koos teiste samasugustega, majataga on hoov põõsaste ja lastemänguväljakuga. Seal maja taga on ratastele rest ja seal katusealuses restis seisab minugi eelmisel aastal soetatud vähekasutatud ja kobe Crecent ratas, taga on lapsetool ja ees metallist korv. Korv, see sama, sellest ongi see lugu vöi öigemini selle korvi saatusest. Nädalavahetusel ma tavaliselt ratast ei kasuta, siis käime jala, sest issil ei ole ratast. Rattaga kiman hommikuti lapsi lasteaeda viima ja siis järele, ülejäänud aja see seisab ikka seal restis.
Millest see lugu siis? Sissejuhatus oli pikk. Tegelt on see lugu väikesest rohelisest munast. Esmaspäeval avastasin oma ratta korvist köiksugu rämpsu, nagu oleks keegi laps sinna prügi visanud - kileribad, kuiv rohi, mõni oks ja kunstlille lehed. Pole ainult eriti lihtne teiste rataste vahelt sinna seina äärde ronida, et minu ratta korvi asjatult reostada. Minul tekkis teine idee - lind. Täiesti utoopiline idee muidugi, sest rämps korvis ei meenutanud mingil moel linnupesa. Samas oli selge, et lähiümbruses ei ole kunstlillelehti vedelemas. Nii siis söitsin oma rattaga lasteaeda ja tagasi, rämpsu puudutamata. Järgmine päev oli seis sama, vöibolla oli üks kiletükk juurde tekkinud. Lindu igatahes ei olnud näha. Pesa oli siiski valmis kolmapäevaks, ilus. Ma olin väga uhke. Ja loomulikult oli mul ratast tarvis ja ma ei söendanud pesa puutuda, siis kimasin ikka pesaga jälle lasteaeda. Lindu ei kusagil. Täna sain sönumi naabrinaiselt - mul on väike roheline muna:))) Nüüd vist ei saa enam rattaga lasteaeda kimada. Lindu ei kuskil. On ikka lugu.
Muna järgi ja hoovis täheldatud linnulaulu järgi tegin kindlaks ka rattavarga - Musträstas (Turdus merula).