ma vöiks vist igatsuste nimekirja pidama hakata. alati , kui peab edasi liikuma (uus elukoht, uus töökoht jm) tekib igatsus eelmise järele. igatsused on nagu sellised väikesed suveniirid, mida ainult oma mötetes saad imetleda.
näiteks olen ma siit tarragonast juba terve hunniku suveniire muretsenud - meri, mäed, singi-juustu croissandid placa del font'i saiapoes, päike 90% päevadest, 1 eurone piimakohv terrassil, 2 eurone imehea tarragona vein.
ja ma arvan, et on asju, millest ma puudust tundma hakkan, mida ma veel ei tea.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
Jah, tegelt see ongi jumala õudne. Et kui jõuad hakata harjuma, siis kolid. Aga noh, harjud jälle ja eks :) Hea on vähemalt see, kui ei pea valima. Et noh, kolid ja kõik :)
Post a Comment