Väheke heietusi üle pika aja, siin ei ole tegemist korraliku blogipidamisega vaid tunnete ajel kribatud lühiheietustega:)
Möned nädalad selgus, et minu kuuest keelest ei piisa, et hotelli vastuvötu teenindajaks saada.
Niisiis, tuleb õppida rootsi keelt, vähemalt sellisele tasandile, et ma saaks hakkama check-in ja check-out-iga. Väga lõbus - ma pole rootsi keelt õieti kuulnudki ja mu soome keel, milles seda siis mu koolis öpetatakse, pole ka piisavalt kinnitunud veel. Kursus on siis möeldud algajatele ja suunatus just sinna reisimise ja turismi poole. Esimene tund (teistele kolmas)oli nii jube (päris esimesed tunnid magasin maha), et viie minuti pärast töusin püsti nagu hullunud vasikas ja jooksin sealt minema. Mitte midagi ei saanud aru. Siis läksin järgmine tund alandlikult tagasi ja nyyd olen juba kaks korda käinud ja imestanud, miks eestlastel on sellised naisenimed -
Andra - rootsi k teine (2.)
Tiiu - rootsi keeles 10 (kirj. tio)?
Vöi misjaoks üks pöhjamaa vötab kasutusele nii kummalise numbri nagu tśuguśuu (27)?
Muidu võib rootsi keelest päris kergelt aru saada, kuna palju sönu tuleb inglise või prantsuse keelest. Kui selle peale lootma jääda, siis vöib muidugi kõvasti nalja saada. Näiteks küsis öpetaja minu käest esimesel päeval, kas ma olen alasti, vähemalt nii sain mina aru - nüü - pr k alasti, rootsi k uus. Või siis vöttis kätte ja hakkas aidsist rääkima - tegelikult pr k sida tähendab rootsi k lehekülge. Jne.
Ja mulle tundub, et naljad pole siinkohal veel lõppenud:))))
Ja siin see imeilus laul, mis nii suurepäraselt siia hetke sobib :
PS Originaalvideot pole saadaval, aga see-eest on see originaallugu plaadilt. Ma käisin Ane kontserdil augustis.
Thursday, 24 September 2009
Wednesday, 15 July 2009
Amelia sünnipäevatort - Ämblikutort
Tuesday, 14 July 2009
Sai tehtud
Sai tehtud
Stella ja Priit töid Tartumaa maasikaid - 10 kg
need oli tarvis ruttu moosiks teha
Õnneks oli kapi tagumises nurgas Pascali vanaema moosipott, spetsiaalselt moosi keetmiseks. Algul ei tahtnud moos kuidagi keema minna ja kui löpuks läks, siis oli kiire, sest kogemusteta moosikeetja ei osanud arvestada, et moos hakkas suure hooga potist pöranda poole minema. Appi sai vöetud veel kaks potti. Moosikeetmine jätkus järgmisel päeval, sest suhkrut ei piisanud ja poed olid kinni. Igatahes moos sai purki Stella ja Priidu abiga ja ootab nüüd uhkelt talve ja sööjaid.
Tulemus - kurb
Ammu, ammu plaanisin siia selle märkuse teha, aga kuidagi ei kippunud sellist kurba asja kirjutama. Ühesönaga linnupesas oli 4 muna ja emasilind istus suurema osa ajast pesal. Ei saanud isegi piiluda, kaugel asi on. Siis ühel päeval, ajal, kui pojad oleks pidanud koorunud olema, oli pesa tühi. Polnud koorekildugi, jälgegi...Nii kurb oli. Kuidas? Peale möningasi järeldusi sai inimkäsi kahtlusest vabaks ja järgi jäid oravad vöi kajakad. Neid viimaseid ma kahtlustangi, sest nad on siin hoovipeal oma agressiivsusega silma jäänud.Siis teatas naabrinaine, et oli paar päeva varem näinud yhte koorunud poega pesas. Eks seda see röövel ootaski. Väga kurb lõpp nii imelisele loole.
Friday, 22 May 2009
Aktuaalne Alex
"I'm in love with a fairitaile..." Alexander Rybak eesti keeles siiski Rõbak, selle aasta põlatud (minu poolt) Eurovisiooni võitja. Finaali õhtul juhtusin olema ema juures ja kui lapsed olid magama läinud, siis oli just piisavalt igav, et Eurovisiooni vaadata. Vastu pidasin täpselt 5 esimest esitajat. Siis tundsin, et kui ma jätkan, siis olen varsti nii ärritunud, et ei suuda enam uinuda. Muusika on minu jaoks südame asi ja tekitab hea esituse puhul alati külmavärinaid ja sama kergesti tuleb halva esituse korral ärritus. Muusika on minu kirg ja kire puhul on kõik tunded lubatud. Samuti tekitas minu puhul põlastust Marko Reikopi kommentaar pärast Prantsusmaa esindaja Patricia Kaasi esitust. Reikop nimetas eelpoolmainitud (kelle muusikast ma üldiselt lugu pean, välja arvatud katastroofiline eurolaul) üheks tähtsamaks Prantsusmaa kultuuri esindajaks Euroopas. Tule taevas appi! See poolsakslasest pop-chansonilauljatar on Prantsusmaal peaaegu et põlatud.
Kirjutama sundis mind rohkem konkursi võitja, kellega tutvusin alles mintu päeva hiljem. Tegemist on valgevene päritoluga norrakaga, kes osales üritusel omaloodud lauluga, mis vastas väga hästi eurolaulu nõuetele ja kõlas, esitusmaale sobivalt, slaavilikult. Ja nagu üks korralik võidulaul - kummitab see mind (ja kahtlemata palju teisigi) pidevalt:)))
Ja nüüd olen siis sealmaal, et öelda, mis mind kirjutama sundis - poiss on absoluutne sarm , võluv ja nii nunnu. Ei ole just minu moodi, selliseid sönu kirjapidis kasutada, aga ma ei saa seda ütlemata jätta, siia just need sönad sobivad. Vaadake ise!
Ja siis see vanem lugu, mille ta samuti ise tegi :
Kirjutama sundis mind rohkem konkursi võitja, kellega tutvusin alles mintu päeva hiljem. Tegemist on valgevene päritoluga norrakaga, kes osales üritusel omaloodud lauluga, mis vastas väga hästi eurolaulu nõuetele ja kõlas, esitusmaale sobivalt, slaavilikult. Ja nagu üks korralik võidulaul - kummitab see mind (ja kahtlemata palju teisigi) pidevalt:)))
Ja nüüd olen siis sealmaal, et öelda, mis mind kirjutama sundis - poiss on absoluutne sarm , võluv ja nii nunnu. Ei ole just minu moodi, selliseid sönu kirjapidis kasutada, aga ma ei saa seda ütlemata jätta, siia just need sönad sobivad. Vaadake ise!
Ja siis see vanem lugu, mille ta samuti ise tegi :
Wednesday, 20 May 2009
Erilise loo jätk
Viimased u 10 päeva on lind vahetpidamata minu ratta korvis haudunud, seega olen vaid korra pääsenud pildistama nüüdseks juba 4 muna. pildi kvaliteet on telefoni väikesest pikslitearvust tingituna kehva. Helistasin ka nn. Soome linnukaitseliitu, soovisin vaid teada, kas on mingi moodus, kuidas ma ikkagi oma ratast kasutada saaks. Teisel pool telefoni oli kahjuks tüüpiline emotsioonitu ja sönatu soomlane. Sain teada, et mistahes linnu pesitsemise häirimine on seadusega keelatud. Ei tea miks näiteks lindudele pole seadust, mis keelaks neil mistahes moel inimeste liiklemine häirimist? Ornitoloogilt sain veel teada, vägisi sönu tal suust tirides, et selline juhtum on harv ja arvatavasti jätaks lind pesa, kui ma üritaks seda kusagile kolida. See pole ka minu kavatsus, seega - rattatu veel u 3-4 nädalaks.
Saturday, 9 May 2009
Tõeliselt eriline lugu
Elan Helsingis, kesklinnast mitte kaugel, tavalises uues elamurajoonis korrusmajade ja vaiksemat tüüpi autoteedega. Meie maja asub pikas rodus koos teiste samasugustega, majataga on hoov põõsaste ja lastemänguväljakuga. Seal maja taga on ratastele rest ja seal katusealuses restis seisab minugi eelmisel aastal soetatud vähekasutatud ja kobe Crecent ratas, taga on lapsetool ja ees metallist korv. Korv, see sama, sellest ongi see lugu vöi öigemini selle korvi saatusest. Nädalavahetusel ma tavaliselt ratast ei kasuta, siis käime jala, sest issil ei ole ratast. Rattaga kiman hommikuti lapsi lasteaeda viima ja siis järele, ülejäänud aja see seisab ikka seal restis.
Millest see lugu siis? Sissejuhatus oli pikk. Tegelt on see lugu väikesest rohelisest munast. Esmaspäeval avastasin oma ratta korvist köiksugu rämpsu, nagu oleks keegi laps sinna prügi visanud - kileribad, kuiv rohi, mõni oks ja kunstlille lehed. Pole ainult eriti lihtne teiste rataste vahelt sinna seina äärde ronida, et minu ratta korvi asjatult reostada. Minul tekkis teine idee - lind. Täiesti utoopiline idee muidugi, sest rämps korvis ei meenutanud mingil moel linnupesa. Samas oli selge, et lähiümbruses ei ole kunstlillelehti vedelemas. Nii siis söitsin oma rattaga lasteaeda ja tagasi, rämpsu puudutamata. Järgmine päev oli seis sama, vöibolla oli üks kiletükk juurde tekkinud. Lindu igatahes ei olnud näha. Pesa oli siiski valmis kolmapäevaks, ilus. Ma olin väga uhke. Ja loomulikult oli mul ratast tarvis ja ma ei söendanud pesa puutuda, siis kimasin ikka pesaga jälle lasteaeda. Lindu ei kusagil. Täna sain sönumi naabrinaiselt - mul on väike roheline muna:))) Nüüd vist ei saa enam rattaga lasteaeda kimada. Lindu ei kuskil. On ikka lugu.
Muna järgi ja hoovis täheldatud linnulaulu järgi tegin kindlaks ka rattavarga - Musträstas (Turdus merula).
Millest see lugu siis? Sissejuhatus oli pikk. Tegelt on see lugu väikesest rohelisest munast. Esmaspäeval avastasin oma ratta korvist köiksugu rämpsu, nagu oleks keegi laps sinna prügi visanud - kileribad, kuiv rohi, mõni oks ja kunstlille lehed. Pole ainult eriti lihtne teiste rataste vahelt sinna seina äärde ronida, et minu ratta korvi asjatult reostada. Minul tekkis teine idee - lind. Täiesti utoopiline idee muidugi, sest rämps korvis ei meenutanud mingil moel linnupesa. Samas oli selge, et lähiümbruses ei ole kunstlillelehti vedelemas. Nii siis söitsin oma rattaga lasteaeda ja tagasi, rämpsu puudutamata. Järgmine päev oli seis sama, vöibolla oli üks kiletükk juurde tekkinud. Lindu igatahes ei olnud näha. Pesa oli siiski valmis kolmapäevaks, ilus. Ma olin väga uhke. Ja loomulikult oli mul ratast tarvis ja ma ei söendanud pesa puutuda, siis kimasin ikka pesaga jälle lasteaeda. Lindu ei kusagil. Täna sain sönumi naabrinaiselt - mul on väike roheline muna:))) Nüüd vist ei saa enam rattaga lasteaeda kimada. Lindu ei kuskil. On ikka lugu.
Muna järgi ja hoovis täheldatud linnulaulu järgi tegin kindlaks ka rattavarga - Musträstas (Turdus merula).
Thursday, 23 April 2009
Thursday, 19 March 2009
Midagi kummalist - Mämmi
Mämmi on soomlaste lihavötte magustoit. Lühidalt kokkuvöttes midagi keedetud ja siis küpsetatud rukkileiva moodi.
Minus tekkis kohe huvi selle vastu, sest see näeb väga ebaisuäratav välja. Samuti on mulle arusaamatu, miks soomlased on endale just sellise maiuspala välja möelnud. Soomes ulatub mämmi-ajalugu u 1700 aastatesse aga originaalis tegid midagi sellist juba pärslased. MIs seos on soomlastel pärslastega? Mämmi koosneb pöhiliselt rukkijahust ja linnasest, lisaks vähe suhkrut ja apelsinikoort. Kas tegu vöib olla öllevalmistamisel ülejäänud linnase ärakasutamisega? Valmistamine käib keetes ja siis ahjus küpsetades.
Süüakse seda vahustamata vahukoorega. Mina söin piimaga.
Poes müüakse seda külmutatuna, ma ei mallanud sulamist oodata ja söin seda poolkülmunult.Söin millegipärast 2 portsu. Kuigi eriti maitsev polnud, vastik ka mitte. Amelia arvas, et tahab ka, ja küsis veel! ja siis ütles - mmm, heaaa. Kummaline asi see mämmi.
Sunday, 15 March 2009
On üks asi, mis mind häirib prantslaste puhul (siia hulka ei käi mu oma mees). Tegemist ei ole paari juhuse töttu tehtud järeldusega vaid nüüd juba reegliks saanud käitumismalliga. Ma olen tihti sattunud seltskonda, kus on peale minu ainult prantslased, algul haigutasin pikalt, sest ma lihtsalt ei saanud vestlusesse lülituda, kuna ma ei rääkinud prantsuse keelt. nüüd on see probleem kõrvaldatud.Prantslased räägivad üldiselt palju ja kõva häälega, üksteisevöidu. Mina tagasihoidliku eestlasena üldiselt vahele ei sega. Vahel siisiki olen vestlusesse lülitunud. Ja kui minu vestluspartner kuulabki mind siis leidub keegi körval, kes lihtsalt hakkab vahele rääkima. Ja loomulikult viisaka inimesene ei tösta ma oma häält sest tundub, et minu jutt ei huvita enam ka minu vestluspartnerit. Jaa, selline vahele- ja ülerääkimine on saanud reegliks. Siis mõtled - minge ka pörgusse, ma enam ei räägi!
Friday, 6 March 2009
Mis me teame ja arvame soomlastest
Lubasin ju ammu kirjutada minu uutest kaasmaalastest. Siis vötsime kätte ja arutasime keelekursusel teiste vööramaalastega, mis siis soomlasi iseloomustab. Järgnevad möned nopped.
1. soomlased pelgavad võõramaalasi (väidetavalt sellepärast, et neid ei ole siin piisavalt)
2. soomlased ei naerata, tereta ega räägi palju (st siis vähem, kui teised rahvused)
3. enamus soomlasi loeb hommikul ajalehti (tasuta leht, mida leidub igal nurgal on Metro ja seda ma usun loeb 90% tööl ja koolis käivatest inimestest)
4. soomlased harrastavad palju jäähokit ja üleüldse käib üks köva spordiharrastamine, öhtuti ja nädalavahetusti on pargid ja metsateed täis igas vanuses inimesi, kes könnivad (kepikönd sealhulgas), söidavad rattaga ja suusatavad.
5. soomlased söövad palju kala, saiakesi ja lagritsat.
6. soomlasi on raske endast välja viia
7. soomlased joovad palju kohvi (see on lahja ja vastik)
8. soomlastele on väga oluline hoida töö ja eraelu lahus (töö löpeb, kui kell kukub ja siis ei vastata enam telefonilegi)
9. soomlased on loomult vaiksed ja pelgavad teiste inimeste häirimist (väga hea omadus, aga minuarust takistab see neil vahel oma ninaotsast kaugemale nägemast)
10. soomlased ei varja käega haigutust ega ka aevastust ja köhimist (minuarust on see jubeeeeeeeee!)
11. soomlastel ei ole kombes jöllitada (vaadata kedagi rohkem, kui 2 sekundut on ebaviisakas)
12. soomlased jumaldavad tangot ja karaoket (viimast laulab igaüks ja see on ju öudne)
13. rikkus ei paista soomlaste puhul silma, see ei väljendu riietuses ega aksessuaarides (pigem hoitakse see saladuses)
14. soomlaste puhul kätlemine ja kallistamine ei ole normaalsed, pigem yritatakse üksteise puudutamist vältida
15. soomlased maksavad hiigelmakse. siin on astmeline tulumaks, mis küündib eriti suure sissetuleku korral 70%-ni
16. soomes ei varastata palju ja öös vöib julgelt üksi köndida
17. soomlased ei hiline
Vot selliseks on mul oht muutuda, kui ma veel kaua siin viibin. Ma loodan, et veri on paksem kui vesi.
1. soomlased pelgavad võõramaalasi (väidetavalt sellepärast, et neid ei ole siin piisavalt)
2. soomlased ei naerata, tereta ega räägi palju (st siis vähem, kui teised rahvused)
3. enamus soomlasi loeb hommikul ajalehti (tasuta leht, mida leidub igal nurgal on Metro ja seda ma usun loeb 90% tööl ja koolis käivatest inimestest)
4. soomlased harrastavad palju jäähokit ja üleüldse käib üks köva spordiharrastamine, öhtuti ja nädalavahetusti on pargid ja metsateed täis igas vanuses inimesi, kes könnivad (kepikönd sealhulgas), söidavad rattaga ja suusatavad.
5. soomlased söövad palju kala, saiakesi ja lagritsat.
6. soomlasi on raske endast välja viia
7. soomlased joovad palju kohvi (see on lahja ja vastik)
8. soomlastele on väga oluline hoida töö ja eraelu lahus (töö löpeb, kui kell kukub ja siis ei vastata enam telefonilegi)
9. soomlased on loomult vaiksed ja pelgavad teiste inimeste häirimist (väga hea omadus, aga minuarust takistab see neil vahel oma ninaotsast kaugemale nägemast)
10. soomlased ei varja käega haigutust ega ka aevastust ja köhimist (minuarust on see jubeeeeeeeee!)
11. soomlastel ei ole kombes jöllitada (vaadata kedagi rohkem, kui 2 sekundut on ebaviisakas)
12. soomlased jumaldavad tangot ja karaoket (viimast laulab igaüks ja see on ju öudne)
13. rikkus ei paista soomlaste puhul silma, see ei väljendu riietuses ega aksessuaarides (pigem hoitakse see saladuses)
14. soomlaste puhul kätlemine ja kallistamine ei ole normaalsed, pigem yritatakse üksteise puudutamist vältida
15. soomlased maksavad hiigelmakse. siin on astmeline tulumaks, mis küündib eriti suure sissetuleku korral 70%-ni
16. soomes ei varastata palju ja öös vöib julgelt üksi köndida
17. soomlased ei hiline
Vot selliseks on mul oht muutuda, kui ma veel kaua siin viibin. Ma loodan, et veri on paksem kui vesi.
Sunday, 4 January 2009
Liepaja
Aja- ja rahanappuse tõttu võtsime kohe peale Jõule ette väiksese reisi Lätti. Hommikul ei teadnud veel isegi, mis linna poole sõiduks läheb. Selge oli see - väldime ülerahvastatud Riiat. U 6 tundi kulus, et jõuda Liepaja'sse. See on Pärnu tüüpi linn. Elu keeb seal rohkem suvel, sest suur rand meelitab ligi nii mõnegi lõuna poole jääva riigi turistid. Aga meil õnnestus seda vältida. Aga kus kõik baarid ja restoranid on????
Uiskudega merel
Külm saabus ennem lund. Kõig märgid vihjasid sellele, et on õige aeg endale uisud soetada. Liuväljak laiub meil küll akna all asuval staadionil, aga sellest ei piisa. Pidime mere äärde minema. Merel on see parim jää tänavu - nagu peegel. Jää paksust on näha läbi - u 20 cm. Veidi köhe tunne, aga mehi kui palju jääl, miks mina peaks kartma. Käisingi täna, kaks korda, lausa teisel pool kallast. Amelia ei suutnud ka vastu panna, aga tema saab endale uisud paari päeva pärast.
Kui teist korda jääl olin, seekord 2 hollandlasega, käis selline kume raksatus:S Appi, kui hirmus, mõra jooksis otse mehe jalge vahelt. Aga eks jää ka elab ja liigub, ilma paanikata.
Subscribe to:
Posts (Atom)